Déjà vu

Taas kevad on
ning ööbikute hõiked
ööpikka püüdmas

Õhus
sisselõiked

Pean jälle päävikut

Noid eilseid
ärakirju sõnastades
ümber

Ei miskit uut

vaid udu
tuttav udu-
muster

Jah, sama
pendelkell end kordab
silmavaate selges
nii:

neli hommikul
loeb kägu kokku pesi
ja poegi poetab hooleks

sel, kes vaid võtnud
usaldada