hoiame ühte

hoiame ühte, kui üks
on ainus, see
mitmele jagu

kui maas, siis - maas
saab mekk
nii mure ja mõru ja
magus

ning habras. et
althõlma tugi
on toekam veel
avali tabust

kui taas, siis – taas
on tekk
ju ammugi
auklikuks lagun´d

hoiame ühte siis
eks?

niimoodi öeldakse

niimoodi öeldakse. lihtsalt
mine
ja olgu Sul hea
ukse kui tasaselt sulen
piidale nõjatan pea

olid mu
silmade värvi
kolletav leht
unepuul

niimoodi öeldakse..

lihtsalt
tuba näib
Sinuta suur

lõkerdab räästa all..

lõkerdab räästa all
ilm:
on majal
õlgadelt langenud sall
vihmamärg
katnud on
mullased jalad
peenrale
külvina hall

lõkerdab
sillerdab
piitspeenel sõrmel
saatuse
kolm tilka vett
uinutab lapsukest
ajatul põlvel
haavale määrides
mett

*

ei näe ju
tulla veel. on`s
hommik valge
- varajane uim -
et kastest
jalal märg?

kuid käsi, tuim
peab pidepunktil
vahti
mil vaatad
ennast
lahtiunund sui

see muigel huul..
see talumatu
nälg
viiv ahastades
kobab
teretust

kuid igatsuse
maigusaimgi
äng
ei ava ammu
kinnilöödud
ust

vähemalt senini..

vähemalt senini
olen ma jaksanud
kanda eneses
argiseid raskusi

hommiku tulemist
väsinuks olemist
usu ning lootuse
tasast suremist

vähemalt senini
jaksan, ei karju -
lõpuni jäänud
ei ole ju palju