Tuld tiiba!

Kui juba võtsid tiivad
Liblikas
Üle mägede
Salvestub

Lasnamäel
Inimsipelgad uuristavad radasid
pakipamburullid südamel

Meremäel
silmad tunnistavad
soolatut
tõtt

Munamäel on mets ees
Nähakse Eestimaad
kummutamas viimset võimu

Katuselt tõmbad jooned
Süda
jääb priiks
Hoiatab Atlas pead

Mzõmta toob pisarad
plääsile
Jumalad nutavad
kauniks su
ilm

(Naeru
silmad ei näe)

Krimm niisutab huuli
Higi on kirbe
kõrbenud
kuklaga sisalik
Teab teed

Sopkadelt mureneb
mõistmatu
võõra
Arvamus elust

Kui juba võtsid tiivad
Liblikas
Siis nukud
ei mängi
koduküla

Kodu Maad vaid